Südasuvi

 

Kalendrisuvi  alles algas ja südasuveni on aega, kuid soojad suvised ilmad, liblikate pillkeraar ja õisi täis aed on meie jaoks just südasuve märgid. Lindude laul on jäänud vaiksemaks ja vähemaks ning  kogu nende energia on suunatud järglaste kasvatamisele (natuke ka aiamaa rüüstamisele). Metsa minnes tuleb  korv kaasa võtta, sest maasikad ja kukeseened on hetke tipptegijad. Oma esimesed kukeseened sel aastal leidsime jaanilaupäeval.

Olid küll veel pisikesed, kuid tänaseks päevaks on neist maitsev roog juba tehtud.

Jaanilaupäeva soe ilm soosis meid ning üheks väga huvitavaks tegevuseks lisaks maasikate noppimisele niidult, oli liblikate püüdmine. Asi toimus selliselt, et liblikavõrguga püüdsime liblika kinni, proovisime tuvastada tema liigi ja siis lasime loodusesse tagasi. See oli üllatusi ja uusi teadmisi täis ettevõtmine nii meile kui külalistele. Nägime mitmeid silmikud, kuldtiibu, taevastiibu. Kõige toredam leid oli selline.

Ristikheina-taevastiib. Siruulatus 23-34 mm. Niiduliik, laialt levinud nii kuivemas kui niiskemas avamaastikus heinamaades ja teeservades. Esimese põlvkonna liblikaid võib kohata mai lõpust juulikuuni, teise põlvkonna lennuaaeg ulatub juuli teisest poolest augusti lõpuni. Kogu Eestis laialt levinud päevaliblikas.

Kaamerasilm jõudis tabada veel mõningaid like.

Rohusilmik. Siruulatus 30-42 mm, niiduliik, esineb nii avamaastikel, kui metsasihtidel, põldudel ja heinamaadel. Lennuaaeg on juuni teisest poolest kuni augusti alguseni. Rohusilmik on Eesti kõige tavalisem ja kõige laiema levikuga päevaliblikas.

Kirju-aassilmik. Siruulatus 28-34 mm, metsaliik, keda võib kohata metsalagendikel, teeservadel, raiesmikel. Esineb nii kuivades kui parasniisketes elupaikades. Lennuaeg ulatub juuni esimesest poolest juuli lõpuni. Kirju-aassilmik esineb Eesti kagupoolses osas juba aastakümneid, peamine leviala on Võrtsjärvest ida ja Emajõest lõuna poole.

Eilne liblikaleid tuli n.ö koju kätte ehk siis terrassil soojendas oma tiibu koerliblikas, kes oli lahkelt nõus meile fotode jaoks poseerima.

Koerliblikas. Siruulatus 40-53 mm, metsa- ja kultuurmaastikuliik. Tänu oma pikale eale ja heale lennuvõimele võib teda kohata igal pool. Ta on üks kõige laiema levikuga päevaliblikaid Euroopas, areaal ulatub Vahemerest Põhja-Jäämereni. Eestis on ta laialt levinud tavaline päevaliblikas.

Veel toredaid leide eilselt jalutuskäigult niidul.

Lisaks liblikavaatlusele ja marjasöömisele on ka aias tööd tehtud. Roosipeenral leidsid omale koha 35 roosi, millede sirgumist ja kasvamist oodata ning loodame, et järgmisel suvel lummab see peenar oma värvide, lõhnadega ja õitega.

Lõpetuseks pilt pojengidest, mis hetkel oma õitega kaunistab paljusid Eestimaa aedu, nii ka meie, Liblikaaia Villa aeda.