Lilled ja liblikad

Need kaks sõna on iseloomulikud  suvele, päikesepaistele ja soojusele. Nii lilled kui liblikad armastavad võrdselt soojust ja päikest. Päikesega muutub liblikate eluviis aktiivseks ning  lühikese jalutuskäigu vältel võib näha väga erinevat liiki päevaliblikaid. Käes on aeg mil võib näha kõige rohkem päevaliblikaliike lendamas ehk siis periood juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Umbes juuli keskpaigast alates hakkab valmikute liigrikkus tasapisi vähenema ning augusti keskpaigaks on enamike päevaliblikate lennuaeg lõppenud. See ei tähenda, et siis enam liblikaid ei näeks. Edaspidi võib kohata liblikaid, kes alustasid oma lendu hiljem, talvituma valmistuvaid liblikaid (koerliblikas, lapsuliblikas) ning kevadel ja suve alguses esinenud liikide teisi ja kolmandaid põlvkondi (naeriliblikas, ristikheina-taevastiib). Aga nautikem seda ilusat aega ja tulge vaatlema liblikaid!

Liblikaid vaadelda on tore, kuid tahaks neid ka jäädvustad, et hiljem uurida, millise liigiga täpsemalt on tegemist jne. Neid kauneid tiivulis kaamerasilmaga püüda on juba oluliselt keerulisem. Sumedal ja soooja pühapäeva pärastlõunal jäid minu kaamerasilma ette järgmised liigid.

Harilik tumesilmik – siruulatus 40-52 mm. Metsaliik, esineb nii okas- kui segametsades. Neid võib kohata nii metsateedel kui lagendikel. Lennuaeg on juuni esimesest poolest juuli keskpaigani. Kogu Eestis laialt levinud vähearvukas päevaliblikas.

Niidu-võrkliblikas – siruulatus 30-38 mm. Avamaastikuliik, eelistab niiskeid ja parasniiskeid niitusid, metsalagendikke, teeservi, võib kohata ka kuivemates paikade , nt nõmmedel. Lennuaeg on juuni keskpaigast juuli teise pooleni. Kogu Eestis laialt levinud päevaliblikas väga ilusa ja kireva tiivakirjaga.

 

Lilledest tulid meie aeda ehitima kahte liiki liiliad.

Oma kaunite püstiste tumedate vartega on hetke lemmikuks peenras metssalvei…

… ja niidul jätkuvalt õitsev ristik ja kellukad.