Liblikavaatlusmatk

Möödunud laupäeval külastas Liblikaaia Villat tuntud loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes. Tema ja Erki Õunap´i poolt 2014. aastal välja antud raamat ´Eesti päevaliblikad´, on meie igapäevane piibel, millest ammutame teadmisi ja tarkusi aru saamaks, kuidas liblikate elu kulgeb ning on abiks  liikide tuvastamisel. Kuid, mis võiks olla veel parem, kui avaneb võimalus esitada küsimusi inimesele, kelle kogemustepagas ja teadmised loodusest on nii muljetavaldavad, lisaks ääretult muhe ja rahvalik suhtlemisstiil, mis paneb ka kõige kärsituma inimese vaguralt kuulama ja küsimusi esitama. Laupäevane kuum ilm soosis liblikate lendu ja matk loodusrajal liblikatega tuvumiseks oli suurepärane algus ühele toredale seltskonnale, kes pidasid Liblikaaia Villas oma suvist kokkusaamist.

4n8a1213

Urmas Tartes näitab, kuidas liblikaid üldse võrku saada.

4n8a1217

Lapsed uudistavad kinni püütud rohusilmikut.

Loodusvaatlusrajal kohtab peale liblikate muudki põnevat, mis võib jalutuskäigu planeeritud ajast pikemaks venitada. Aga nii see juba kord on, et kui on tahtmine näha, siis sa ka näed, et heinamaa ei ole lihtsalt heinamaa, vaid seal on hulgaliselt taimi, mida oled enne vaadelnud kui rohtset massi, kuid tegelikult on tegemist väga põnevate ja pikemat vaatlemist väärt isenditega. Sama lugu on ka putukatega, keda niidul-taimedel kohata võib. Kui sinna juurde tuleb veel täpsem kirjeldus putuka elu ja paiknemise kohta, oled jällegi targem.

4n8a1250

Kiiremad ees, vaatlejad taga

4n8a1241

Näide sellest, kuidas liblikat võrgust kätte saada.

Kui loodusvaatlusrajal võib liblikaid näha nende looduslikus elukeskkonnas, siis lisaks selle rajasime selle aasta kevadel iluaia mee- ja nektaritaimedega eesmärgiga meelitad päevaliblikaid oma aeda. Nimetatud taimede õitseajal (juuli keskpaigast septembrini) saavad liblikad olema seal sagedased külalised ning võimalus näha erinevaid liblikaliike väiksel alal on suhteliselt suur. Seda tõestab juba esimeste avatud õite huvi liblikate seas.

P1090578

Niidu-võrkliblikas peiulillel

Teadmised loodusest on need, mis äratavad aukartuse ja lugupidamise elu ees. Ükski liik ei eksisteeri ilma põhjuseta. Ning järgmine kord, kui tuleb tahtmine mõni satikas lihtsalt puruks litsuda, sest ta teeb ju ainult kurja, peaks hetkeks peatuma ja mõtlema. Ka meie oma liblikavaatluse ajal ei tapnud ühtegi kaunist tiivulist, vaid panime kinni püütud liblikad vaatlustopsi, uurisime nende liigitunnuseid  ja lasime pärast loodusesse tagasi.

Liblikavaatlusmatka võime lugeda kordaläinuks, sest nii mõnelgi tärkas huvi rohkem uurida ja teada saada liblikate kohta, sest enamike inimeste teadmised liblikatest piirduvad vaid sellega, et on kaks liblikaliiki – kirju liblikas (koerliblikas) ja kollane liblikas (lapsuliblikas). Teadmine, et see  mida me teeme, on aega ja pingutusi väärt, oli näha inimeste huvi tekkimisest liblikamaailma vastu. Ning see teadmine annab usku, et oleme õigel teel.

Aga kui rääkida veel putukatest, siis leidsime oma rannast ühe väga kummalise ja esialgu kerget hirmu tekitava tegelase, nimelt kaerasori (Gryllotalpa gryllotalpa).

4n8a1324

Kaerasoriga tutvust tegemas.

Kaerasorile meeldivad liivakad ja veekogudeäärsed niiskemad alad. Kaerasori ja tema vastsed elavad mullas. Maapinnale tuleb ta vaid ööpimeduses (meil tuli ta lausa lõõskava päikese kätte). Nime on ta saanud sellest, et isasputukas teeb omapärast sorisevat häält, mida võib kuulda juunis. Kahjuri valmikud ja vastsed uuristavad mullas horisontaalseid käike, kergitades sellega noori taimi üles ja lõhkudes nende juuri. Pahategija sööb köögiviljade, lillede ja ilutaimede idanevaid seemneid, närib taimede juuri, mullapinna alust varreosa, sibulaid, juurikaid ja mugulaid. Seda kõike saime jällegi teada tänu Urmas Tartesele. Seega selle putuka häid omadusi tuleb leida vaid tema laulus.

Jätkame igapäevaselt ka liblikate loendamist. Sellel pühapäeval pakkus silmailu roosipeenrasse laskunud suur-kiirgliblikas.

P1090557

Suur-kiirgliblikas (Apatura iris) avatud tiibadega

P1090565

Suur-kiirgliblikas suletud tiibadega

Suur-kiirgliblika siruulatus on 60-75 mm, tegemist on üsna suure päevaliblikaga. Metsaliik, keda esineb sega- ja lehtmetsades. Kõige sagedamini õnnestub neid näha metsateedel ja -lagendikel, kus nad käivad tihti niiskelt maapinnalt ning loomade väljaheidetelt lahustunud mineraalaineid imemes  (põhjus, miks orgaanikaga väetatud roosipeenar talle huvi pakkus). Liblikate lennuaeg ulatub juuni lõpust augusti alguseni. Eestis laialt levinud päevaliblikas.

Veel rõõmustasid meie silma niidu-võrkliblikad ja rohusilmikud (nende eluviisidest on juttu olnud eelnevates postitustes).

P1090610

Niidu-võrkliblikas (Melitaea athalia)

P1090636

Rohusilmik (Aphantopus hyperantus)

Veel leidsime kevadsinitiiva, kelle tiivad olid juba üsna räsitud . Allolev pilt pärineb internetist.

Kevadsinitiib

Kevadsinitiib (Celastrina argiolus)