Mis tehtud, mis teoksil

Kevadest on saamas suvi. Niitudel on rohi kasvanud pea meetri kõrguseks, kevadised õitsejad heinamaal – võilill, ojamõõl, tulikad, tähtheinad jt on lõpetamas oma õitsemist. Õitsemisjärge on üle võtmas kellukad, ristikhein, käokann, karikakrad ja härjasilmad. Teede ääred sinetavad lupiinidest, kurerehadest ja sinilatvadest. Metsalused lõhnavad maikellukestest. Vaasi korjatud kimp kellukatest rõõmustab silma, kuid tekitab ka pisut kurbust. Kogu see kaua oodatud ilus aeg on korraga kätte jõudnud ja peagi on see hetk, kus hein on küpseks saanud niitmiseks ning südasuvine vaikus ja rammestus võtab maad. Et siis taas ootama jääda, et kõik algab taas. Looduse aastaring. Aga õieilu nautimisele järgneb  aeg, kus saab vilju noppida. Kaugel seegi enam on, kui saab esimesi metsmaasikaid kõrre otsa lükkida ja tuttavatest paikatest kukeseeni otsima minna. Kevadisi tegemisi ja toimetamisi jäävad meenutama pildid ja tehtud tööd – paigaldatud pesakastides käib linnukestel vilgas töö, liblikate meelerõõmuks rajatud aed nektari- ja meetaimedega on 3 nädala jooksul jõudsasti kasvama hakanud ning vaatamata tugevatele tuultele, mis on sel aastal valdavad, lendavad seal liblikad rõõmsalt ringi.

P1090261

Meenutus kevadest

Esimesed õied vastrajatud liblikaaias – kurekellad.

collage image

Iga päevaga lisandub järjest uusi õitsejaid.

Iirised

Et mitte ennast ära unustada õite vaatamisse ja mõtisklustesse aja kiirest kulgemist, tuli ka midagi maisemat teha. Ehk siis sai rassitud pisut kividega ja meelde tuletatud, kuidas käis maakividest lõkkeaseme tegemine. Lõkkeaseme tegemist  otseselt koolis ei õpetatud, küll aga kiviaia tegemist. Põhimõte on sama – kivid peavad olema asetatud selliselt, et jääb mulje, et loodus on nad ise nii sättinud. Päris loominguline ja musklit kasvatav tegevus oli.

Lisaks sai korrastatud ujumisala ja päikeseterrass. Randa sai toodud liiva, et vette oleks mõnusam minna ja kui lapsemeelsus peale tuleb, siis ka liivalosse ehitada ning terrass sai omale uue värske värvikuue. Kevadel heina seest välja otsitud ja hoolikalt hoitud (s.t valvsa pilguga hoitud usinate muruniitjate eest) karikakraklumbid on tänaseks täisõites ja pakuvad silmailu terrassil naudisklejatele.

Lilleniit

Kaamerasilma ette on jäänud ka mõned liblikaliigid. Kesasilmik on kogu Eestis laialt levinud päevaliblikas, siruulatus on 37-49 mm. Teda esineb niidu- ja kultuurmaastikel. Lennuaeg on juuni teisest poolest kuni augusti alguseni.

P1090311

Kesasilmik (Maniola jurtina)

Üheks põnevaks pildistamisobjektiks oli liblikas, kelle tiibade alakülje tumehall triibuline muster köitis mind. Tegemist on arvatavasti mustsoon-vaksikuga. Kaameraga teda tabada oli üsna keeruline, aga tema efektne tiivakiri oli seda aega ja passimist väärt.

Põualiblikas

Lõpetuseks pilt ühest väiksest, kuid väga kirju kuuega liblikast, kelle täpset liiki tuvastatad ei õnnestunud, kuid tegemist on vaksikuga.

P1090290